Eesti Vabariik 104
Veebruar on Eesti Vabariigi sünnikuu. Eesti Vabariik rajati 104 aastat tagasi. Kas tunned meie riigi ajalugu?
- 18. sajandi algul olid läinud Eesti alad Vene impeeriumi võimu alla. Viimase Vene tsaari Nikolai II troonist loobumise järel Venemaal võimule tulnud Ajutine Valitsus kinnitas 30. märtsil 1917 määruse Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta ehk Eesti sai omavalitsuse (autonoomia). Põhja- ja Lõuna-Eesti ühendati ühtseks Eestimaa kubermanguks ning valiti rahvaesindus – Maapäev – ja selle juurde täidesaatev organ – Maavalitsus. Kuid Eesti autonoomia Vene riigi sees ei rahuldanud enam järjest tugevnevaid eesti rahvuslikult meelestatud jõude ja 1917. aasta sügisel hakkasid kõlama üleskutsed luua oma iseseisev Eesti riik.
- Oktoobris 1917 haarasid Eestis võimu enamlased, kuid nende populaarsus hakkas nende vägivaldse ja rahva huve eirava poliitika tõttu peagi vähenema.
- Enamlaste võimu nõrkust ära kasutades tuli Maapäev novembril 1917 Toompeal kokku erakorraliseks istungiks ja võttis vastu deklaratsiooni, milles kuulutas, et Maapäev on Eestis ainus kõrgema võimu kandja. See näitas, et enamlaste võim Eestis polnud väga kindel ja rahvuslikult meelestatud jõud olid valmis Eesti valitsemise enda kätte võtma. Eesti riiki sellega siiski veel ei rajatud.
- Esimesest maailmasõjast väljuda sooviv enamlaste juhitud Nõukogude Venemaa pidas Bresti linnas rahuläbirääkimisi Saksamaaga. Kuna need nurjusid, algas 18. veebruaril 1918 saksa vägede pealetung Idarindel. Enamlased valmistusid Eestist lahkuma.
- 19. veebruaril 1918 moodustasid eestlased erakorraliste volitustega Päästekomitee, mis koosnes kolmest mehest: Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Nemad asusid otsustaval hetkel tegutsema.
- 23. veebruaril 1918 loeti Pärnu “Endla” teatri rõdult avalikult ette „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“ ehk iseseisvusmanifest. See polnud siiski veel Eesti Vabariigi sünnihetk.
- 24. veebruaril läks võim eestlaste kätte Tallinnas ja siin kuulutati välja Eesti Vabariik. Eesti iseseisvus saabus hetkel, kui enamlased olid juba Eestist lahkunud, aga sakslased polnud veel Eestisse (v.a saared) jõudnud. See tähendab, et kahe võõra võimu vahel tekkis hetkeks “tühik”, mida eestlased osavalt ära kasutasid ja panid oma võimu oma maal maksma.
- Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts.
- 25. veebruari hommikupoolikul jõuti pidada pidulikke aktusi ja jumalateenistusi, keskpäeval marssisid aga Tallinna sisse sakslased, kes Eesti iseseisvust ei tunnustanud. Eestis algas üheksa kuud kestnud Saksa okupatsioon. Sakslaste poolt siia rajada plaanitud Balti hertsogiriik jäi siiski loomata.
- 11. novembril 1918 sõlmiti Compiègne`i vaherahu, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Saksamaa alistus. Rahulepingu kohaselt pidid sakslased vallutatud aladelt, sealhulgas Eestist, lahkuma.
- 11. novembril 1918 tuli taas kokku Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Täielikult oli võim sakslastelt üle võetud 21. novembriks. Lääne-Euroopas tegutsenud Eesti välisdelegatsioon oli teinud head tööd: juba maikuus 1918 tunnustas Eestit de facto Inglismaa, varsti ka Prantsusmaa ja Itaalia.
- Rahulikku aega oma riigi ülesehitamiseks oli siiski vaid paar nädalat. novembril 1918 algas Vabadussõda, milles Eesti Vabariik kaitses oma iseseisvust Nõukogude Venemaa rünnaku vastu. Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja oli Johan Laidoner.
- Vabadussõda lõppes 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahulepinguga, milles mõlemad pooled tunnustasid vastastikku teineteist, määrati kindlaks riigipiir ja Venemaa lubas loobuda “igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta”. Eesti Vabariigi poolt kirjutas Tartu rahulepingule alla Jaan Poska.
